Pealehele
Uroloogia on kirurgiline eriala, mis tegeleb meeste kuse- ja suguelundite ning naiste kuseelundite haigustega, samuti neerupealise haiguste kirurgilise raviga. Osutame Regionaalhaiglas täies mahus erakorralist ja plaanilist uroloogilist abi.
Kõikidest traumajuhtumitest esineb neerutraumasid umbes viiel protsendil patsientidest. Traumajuhtumid võivad olla nii tömbid, nagu näiteks mootorsõiduki õnnetused, kukkumised, kontaktsport, kui ka teravad, nagu näiteks torke- ja laskevigastused.
Neerutrauma jagatakse vastavalt organi vigastuse ulatusele viide erinevasse kategooriasse, millest sõltub ka edasine ravi. Kergemad vigastused (1. kuni 3. kategooria) ravitakse konservatiivselt. Raskemate vigastuste ravis (4. kuni 5. kategooria) on oluline roll angiograafilisel veresoonte emboliseerimisel ja kusejuhade stentimisel või uriini derivatsioonil. Regionaalhaiglas on olemas kõik võimalused, et pakkuda patsientidele kõige kaasaegsemat ravi. Teeme ka tihedat koostööd invasiivradioloogidega.
Kusejuhade vigastusi esineb traumade korral harva, kuna kusejuhad on ümbritsevate elundite ja kudede poolt hästi kaitstud. Teravate kõhukoopa vigastuste korral (eriti laskevigastuste) on kusejuha vigastuse tõenäosus suurem (2–3%), kuid võib esineda ka detseleratsiooni mehhanismi korral, kui kusejuhad tulevad neeruvaagnast lahti. Kusejuha vigastuse ravi sõltub suuresti vigastuse asukohast ja ulatusest.
Kusepõie trauma võib olla intraperitoneaalne, ekstraperitoneaalne või kombineeritud. Tömbi põietrauma (nt mootorsõiduki õnnetused, kukkumised jm) korral võivad kuni 90%-l juhtudest tekkida vaagnaluude vigastused. Ekstraperitoneaalsed vigastusi saab ravida konservatiivselt, juhul kui ei tehta vaagnaluude osteosünteesi. Intraperitoneaalsete vigastuste ravi on kirurgiline.
Kusiti vigastused esinevad meestel sagedamini, naistel pigem harva. Meestel võivad antud piirkonna vigastuste põhjused olla erinevad: näiteks löök lahkliha piirkoda, läbivad vigastused (näiteks laskevigastused, noavigastused, hammustused), lisaks võõrkehad kusitis/kusepõies. Läbiva vigastuse korral võib 80–90% juhtumitega kaasneda ka kõhukoopa organite vigastus.
Kusiti vigastused on naistel enamasti seotud sünnitusega või ebastabiilsete vaagnaluu murdudega, viimastega võib omakorda kaasneda ka kusepõie vigastus.
Kusiti vigastuste diagnoosimiseks ja vahel ka raviks kasutatakse ureterotsüstoskoopiat. Abiks on ka tsütograafia ja teised piltdiagnostika meetodeid (KT, UH, MRT).
36% kõikidest uroloogilistest vigastustest on seotud välisgenitaalide vigastustega.
Meestel esinevad need sagedamini: 80%-l juhtumitest on tegu tömbi vigastusega, mis tekib reeglina sportliku tegevuse käigus. Ülejäänud genitaalide vigastused on läbivad vigastused (nt loomade/inimeste hammustushaavad, noavigastused) ning vigastused, mis on juhtunud vahekorra ajal (meestel peenise murd, strangulasioon, võõrkehad kusitis/kusepõies). Välisgentaalide vigastuste hilisemateks tüsistusteks on meestel erektsioonihäired, kusiti ahend, viljatus ja krooniline valu.
Naiste uroloogilised vigastused on seotud eeskätt hematoomidega (ehk verevalum, mis on tekkinud trauma tagajärjel) ja erineva raskusega latseratsioonidega (ehk rebenditega, mis on tekkinud näiteks sünnitustegevuse, polütraumade, vahekorra, vägivalla tagajärjel).
