Teadus ja koolitus

"Regionaalhaigla traumakeskuse esmane ülesanne on väga selge: olla valdkonna kompetentsikeskus terves riigis."

Prof Peep Talving

Vaata edasi Vaata edasi

Koolitused

Traumakoolitused on olnud hästi organiseeritud traumasüsteemi oluline alus. Oleme aastaid pidanud traumakoolitusi väga vajalikuks ning see töö jätkub ka tulevikus. Võime uhkusega öelda, et Eesti traumakoolituste valik on Euroopas üks parimaid.

Regionaalhaigla traumakeskuse ülesandeks on koolitada traumameeskondi üle Eesti. Regionaalhaigla ülemarsti ja Tartu Ülikooli professori Peep Talvingu ja instruktorite eestvedamisel on alates 2015. aastast korraldatud hulk nn kuldse standardi traumakoolitusi: Advanced Trauma Life Support for Doctors (ATLS), Definitive Surgical Trauma Care and Definitive Anesthetic Trauma Care (DSTC+DATC), Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma (ASSET), Advanced Trauma Care for Nursing (ATCN) ja Trauma Evaluation and Management (TEAM). Praeguseks on mõne eelmainitud traumakoolituse läbinud ligi 500 arsti, õde ja meditsiinivaldkonna üliõpilast. Kursused annavad ühtse ja tõenduspõhise käsitluse traumahaigete ravimiseks. Organiseeritud traumasüsteemi üks nurgakivi on kiirabiarstide, erakorralise meditsiini arstide ja teiste traumaravi tagavate eriarstide ühine erialane terminoloogia ning käsitlus, mille tagab ATLS-koolitus. 

 

  • Advanced Trauma Life Support (ATLS) 
    ATLS-i õppejõudude koolituse lõpetamine Nottinghami Ülikooli Haiglas
    ATLS-i õppejõudude koolituse lõpetamine Nottinghami Ülikooli Haiglas

     

Täiendkoolitusprogramm Advanced Trauma Life Support on Ameerika Kirurgide Liidu Traumakomitee välja töötatud ja akrediteeritud kursus arstidele, kes tegelevad traumapatsientide raviga. ATLS on maailmas laialdaselt aktsepteeritud baaskursus, mis on käivitatud 80 riigis. Eestisse toodi kursus 2015. aastal ja selle aja jooksul on kursuse läbinud 97 Regionaalhaigla arsti.

Kursusel õpitakse vigastatute standardiseeritud käsitlust eesmärgiga ravida kõige eluohtlikumad vigastused/seisundid esmalt, mis on eriti oluline patsientide käsitlusel esimeste tundide jooksul. 

Kursus on mõeldud kõigile traumapatsientidega tegelevatele üldkirurgidele, ortopeedidele, erakorralise meditsiini arstidele, anestesioloogidele, intensiivraviarstidele, lastekirurgidele, rindkerekirurgidele, veresoontekirurgidele, neurokirurgidele, uroloogidele ja väga mitme eriala residentidele. Kursuse läbimisel antakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud sertifikaat.

Rohkem infot kursuse kodulehel: hwww.facs.org/trauma/atls/program.html 

 

  • Definitive Surgical Trauma Care (DSTC) + Definitive Anaesthetic Trauma Care (DATC) 

Kursuse peamine eesmärk on arendada kirurgilisi ja anesteesia oskusi traumade käsitlemisel loomalaboris (kursus vastab rangelt kõikidele loomade õigusi tagavatele seadustele). Käesolev kursus arendab oluliselt oskusi ja teadmisi raskelt veritsevate patsientide käsitlemisel ja kirurgilist verejooksu kontrollimist. Kursuse juhtiv organisatsioon on The International Association for Trauma Surgery and Intensive Care (IATSIC).

Eestisse toodi kursus 2017. aastal prof Peep Talvingu eestvedamisel ning selle aja jooksul on kursuse läbinud Regionaalhaiglast 34 inimest.

Rohkem infot kursuse kodulehel: www.iatsic.org/DSTC/

 

  • Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma (ASSET) 

Kursuse peamine eesmärk on kirurgiliste oskuste arendamine traumahaigete käsitlemisel. Suur rõhk on veresoonte vigastuste kontrollimisel ja käsitlusel. Kirurgliste oskuste arendamine toimub Biomeedikumi lahangusaalis surnutel (kursus vastab väga rangetele nõuetele lahkunute käsitlemisel). Kursuse vastutav organisatsioon maailmas on Ameerika Kirurgide Liit.

Eestisse toodi ASSET-kursus 2018. aastal prof Peep Talvingu eestvedamisel ning selle aja jooksul on kursuse läbinud Regionaalhaiglast 21 inimest.

Rohkem infot kursuse kodulehel: www.facs.org/quality-programs/trauma/education/asset

Punase trauma auditid

2015. aastal käivitas prof Talving koolitused punase ehk raske trauma auditite kaudu, mille eesmärk on koos eri erialade esindajatega multidistsiplinaarselt analüüsida keerulisemaid ravijuhte traumakeskuses ja koos arutada, kuidas ajas võita või ravi parandada, kui peaks tulema sarnane olukord.

Punase trauma koosolekud toimuvad keskmiselt kord kuus ning nende eestvedajad on dr Edgar Lipping ja dr Sten Saar erakorralise kirurgia keskusest. Kaasatud on kõikide erialade spetsialistid, kes tegelevad traumahaigete käsitlemisega. Auditisse kaasatakse ka kõige viimane teaduskirjandus. Erakorralise kirurgia keskuse loomisega on tekkinud uus suund, mille üks osa on traumapatsientide ravi igakülgne arendamine.

2021. aastal võtab Regionaalhaigla kasutusele punase trauma käsiraamatu, mille autor on üks maailma väljapaistvamaid traumakirurge, prof Demetrios Demetriades Lõuna-California Ülikooli ja Los Angelese Maakonna Traumakeskusest – Los Angelese suurimast traumakeskusest (Los Angeles County + USC Medical Center).

Traumakogum

2015. aastast on Regionaalhaiglas dr Sten Saare, dr Juhan Laose, dr Arkadi Popovi, dr Vassili Novaki ja prof Peep Talvingu poolt loodud trauma andmekogu, kuhu kaasatakse kõik raskelt vigastatud patsiendid, kes on Regionaalhaiglasse hospitaliseeritud. Alates 2020. aasta algusest haldavad traumaregistrit dr Sten Saar ja dr Edgar Lipping erakorralise kirurgia keskusest.

Isikustamata kujul sisestatakse kõigi patsientide kohta demograafilised, haiguskulu ja tulemite andmed – kokku üle 200 andmevälja. Traumakogum on vajalik osa tänapäevasest traumakeskusest ning tagab võimaluse pidevaks tagasisideks ja teadustööks. Trauma andmekogu põhjal on publitseeritud mitu teaduslikku raportit kõrgetasemelistes traumakirurgia alastes ajakirjades.

Publikatsioonid

Regionaalhaigla traumakeskuses tegeleme aktiivselt teadustegevusega traumahaigete uurimisel, tänu sellele on võimalik hinnata traumasüsteemi toimimise adekvaatsust ja arengut. Ilma teadustööde ja vastavate andmeteta oleks võimatu hinnata, kui hästi meie traumakeskus töötab võrreldes teiste keskustega ning kas muutused täidavad eesmärke. 

Järgnevalt leiate viimaste aastate jooksul rahuvusvahelistes eelretsenseeritud teadusajakirjades publitseeritud artiklid, kuhu on kaasatud Regionaalhaiglasse hospitaliseeritud traumapatsiendid.

  • Keskpaik T, Talving P, Kirsimägi Ü, Mihnovitš V, Lomp A, Raamat EM, Saar S, Starkopf J. The Role of Elevated High-sensitivity Cardiac Troponin on Outcomes Following Severe Blunt Chest Trauma. Injury. 2020. In press. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31955863/

 

  • Saar S, Brinck T, Laos J, Handolin L, Talving P. Severe blunt trauma in Finland and Estonia: Comparison of two regional trauma repositories. Eur J Trauma Emerg Surg. 2020;46(2):371-376.

Uuringu eesmärk oli võrrelda raskelt vigastatud haigete demograafilisi andmeid ja käsitluse tulemeid Regionaalhaigla ja Helsingi Ülikooli haigla traumakeskuses. Uurimistöö näitas, et haigete elulemus traumakeskustes on võrdne ning mõlemad keskused näitavad paremaid tulemusi kui oodatav suremus teatud skooringute alusel. Demograafiline profiil haiglates on väga sarnane, mis tagab hea võimaluse võrdluseks.

  • Einberg M, Saar S, Avrutina A, Lomp A, Lepner U, Talving P. Cardiac Injuries at Estonian Major Trauma Facilities: A 23-years Perspective. Scand J Surg. 2019; 108(2):159-163. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29987968/

Teadustöö uuris pärast taasiseseisvumist Eesti traumakeskustesse (Regionaalhaigla ja Kliinikum) südamevigastusega hospitaliseeritud patsiente. Üldsuremus oli 22%, mis on võrreldav teiste maailma keskustega. Riskifaktorid suremuseks südamevigastuse järgselt olid alkoholijoove, haiglaeelne elustamine ja Glasgow kooma skaala <9. Enamus vigastatuid olid mehed, keskmine vanus oli 33 aastat. Kõige sagedasem mehhanism südamevigastuse saamiseks oli noavigastus.

  • Saar S, Lomp A, Laos J, Mihnovitš V, Šalkauskas R, Lustenberger T, Väli M, Lepner U, Talving P. Population-based Autopsy Study of Traumatic Fatalities. World J Surg. 2017;41(7):1790-1795. (Featured article, July 2017, International Society of Surgery). https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28255632/

Uuring kaasas kõik tömbi või läbiva vigastuse tõttu hukkunud patsiendid Eestis 5-aastase perioodi jooksul. Kõige sagedasem surma põhjustav traumamehhanism oli mootorsõidukiõnnetus, millele järgnes kõrgusest kukkumine. Peamine surmapõhjus oli ajuvigastus, millele järgnes veritsussurm. Surmahetkel esines alkoholijoove 51%-l hukkunutest. Enamus vigastussurmadest toimub sündmuskohal (72%).

  •  Saar S, Sokirjanski M, Junkin LK, Laos J, Laar AL, Merioja I, Lepner U, Kukk L, Remmelgas A, Asser T, Innos K, Starkopf J, Talving P. Evolution of Severe Trauma in Estonia Comparing Time Segments of Early versus Established Independence of the State. Eur J Trauma Emerg Surg. 2017;43(6):791-796. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27738725/

Antud uuring võrdles Regionaalhaigla või Kliinikumi hospitaliseeritud raskelt vigastatute demograafiat ja tulemeid võrreldes perioodi vahetult pärast taasiseseisvumist (19931994) ja 20 aastat hiljem 20132014. Oluliselt on vähenenud laskevigastuste hulk. Traumasüsteemi areng on olnud märkimisväärne, mida peegeldab suremuse oluline langus: 1993.1994. aastal oli suremus 50,3% ja 2013.2014. aastal 16,4%. Peamine surmapõhjus mõlemal perioodil oli ajuvigastus.

  • Saar S, Merioja I, Lustenberger T, Lepner U, Asser T, Metsvaht T, Ilmoja ML, Kukk L, Starkopf J, Talving P. Severe Trauma in Estonia: 256 consecutive cases analysed and the impact on outcomes comparing two regions. Eur J Trauma Emerg Surg. 2016;42(4):497-502. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26329813/

Peamine eesmärk oli võrrelda raskelt vigastatute käsitlemisel Eesti traumakeskusi – Regionaalhaigla vs Kliinikum. Kohandatud suremus oli haiglate vahel võrdne. Regionaalhaiglasse hospitaliseeritakse oluliselt suuremal hulgal ebastabiilse hemodünaamika ja kriitililise vigastuskoormaga patsiente. 

 

Rohkem publikatsioone leiab siit.