Peatraumad

Erinevad peavigastused on sagedased kõikjal maailmas. Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis koljusiseste vigastuste esinemissagedus 129 juhtu 100 000 inimese kohta aastas, millest enamikul juhtudel on tegemist kergemate peavigastustega. 

 

Mida jälgida peatrauma järgselt?

Peatrauma puhul on alati oht, et traumajärgsetel tundidel või päevadel võivad ootamatult tekkida uued sümptomid või ettenägematud tüsistused.

Kõige kriitilisemad on esimesed traumajärgsed 24 tundi, mistõttu on soovitatav, et keegi oleks sellel perioodil vigastatu läheduses. Pöörduge koheselt haiglasse või kutsuge kiirabi, helistades telefonil 112, kui tekib mõni allpool loetletud sümptomitest:

  • ebatavaline uimasus või inimese oluliselt raskendatud äratamine;
  • püsiv või süvenev iiveldus ja oksendamine;
  • krambihood;
  • vere või vesise eritise eritumine ninast või kõrvast;
  • tugevnev peavalu;
  • nõrkuse või tuimuse teke kätes või jalgades, ebakindlus käimisel;
  • segasusseisund või kummaline käitumine, patsient ei tunne ära lähedasi või kohta, kus viibib (ei saa aru, kus ta on või kellega räägib);
  • üks pupill on suurem kui teine või esinevad nägemishäired.

Voodi peatsiosa võiks olla patjade abil kõrgemaks tõstetud (kuni 30 kraadi).

Turse korral asetage turses piirkonnale riidega kaetud jääkott.

Süüa ning juua võib eriliste piiranguteta. Alkohoolseid jooke ei tohi tarvitada vähemalt kolm päeva pärast traumat.

Võimalusel ärge tarvitage valuvaigisteid 24 tundi pärast traumat. Väga tugeva valu korral tarvitage paratsetamooli.

NB! Ärge tarvitage aspiriini ja ibuprofeeni verd vedeldava toime tõttu!

 

Peavigastused võivad esineda nii koos kui ka ilma ajuvigastuseta.

 

Peaajuvigastused

Traumaatiline peaajuvigastus on tavaliselt kas löögi, põrutuse või kiirenduse tagajärjel tekkiv peaaju kahjustus. Selle tagajärjel on peaaju funktsioon kas vähemal või rohkemal määral häiritud. 

Liiklustraumade osakaal on olnud langustrendis tänu liikluskäitumise paranemisele ning pidevalt arenevale turvatehnoloogiale sõidukites. Järjest enam esineb aga vigastusi vanemaealistel inimestel (üle 75 aasta vanuses), kelle vigastuste põhjuseks on kerged traumad – kukkumised madalalt kõrguselt, kerged olmevigastused. 

 

Ajuvigastuste olemus

Suurem osa ajuvigastustest on kerged ning tekkinud nähud on lühikese aja jooksul mööduvad. Samas on trauma tagajärjel võimalik ka ulatuslikuma kahjustuse teke, nagu näiteks verevalanduse tekkimine koljuõõnes. 

Kõige sagedasemad vigastuste tüübid:

  • aju kõvakelme alune (subduraalne hematoom) või pealne verevalum (epiduraalne hematoom). Suletud koljuõõnde lisandunud verevalum survestab ajukudet ning tõstab rõhku koljuõõnes. See viib järjest süveneva ajukoe kahjustuse tekkeni. 
  • ajupõrutus (kontusioon), mis on kas ühe või mitme koldena esinev veritsus ajukoe sees. 
  • ämblikvõrkkesta alune (subarahnoidaalne) verevalum.
  • difuusne ajukoe kahjustus, mis põhjustab väga erineva ulatuse ja raskusastmega häireid. Seda tüüpi vigastuse korral tekib kahjustus enamjaolt aju hall- ja valgeaine piirile, kus närvirakkude jätked rebitakse rakukehade küljest lahti.
  • isheemia ehk puudulik verevarustus on trauma tagajärg. See tekib näiteks koljusisese rõhu tõusu korral ja on õigel ajal ravi alustades välditav. Piisavalt pikka aega kestnud isheemia viib ajuinfarkti ehk teisisõnu pöördumatu ajukahjustuse tekkeni. 
  • koljuluude murrud võivad viidata tõsisemale koljusisesele vigastusele. Energia, mida on vaja koljuluude purustamiseks on väga suur. Lisaks võivad luulised vigastused tekitada kaasuvalt mitmeid närvide ja veresoonte kahjustusi. 

 

Ajuvigastuste sümptomid

Ajutraumale viitavad erinevad sümptomid, millest äratuntavaim on teadvushäire. 

Ajuvigastuse tunnusteks võivad olla:

  • teadvusekadu (ka väga lühiajaline)
  • segasusseisund
  • peavalu
  • iiveldus ja oksendamine
  • väsimustunne
  • kõnehäired
  • unehäired või tavapärasest suurem unisus
  • tasakaaluprobleemid
  • ülitundlikkus valguse ja müra suhtes
  • erinevad tundemeelte häired nagu hägune nägemine, lõhnataju häired, “müra” kõrvus

Lisaks füüsilistele nähtudele võivad esineda ka:

  • mälu- ja keskendumisprobleemid
  • meeleoluhäired
  • depressioon või ärevus (agiteeritus)

 

Ennetus

Väga oluline on peavigastuste teket ennetada. Autos ja jalgrattal, samuti tõukerattal ja rulluiskudel liigeldes tuleb kasutada turvavarustust. Pidagem meeles, et ka väga lühikestel sõitudel võib juhtuda õnnetusi, mille tulemus on tõsine. Seepärast tuleb autos kinnitada alati turvavöö ning rattaga sõites kanda kiivrit
 
Kui kasutate verevedeldajaid, siis tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna ka väike trauma võib olla tõsise koljusisese verevalanduse põhjustajaks. 

 

Ajuvigastuste ravi kohta saab lähemalt lugeda siit.