Liiklusõnnetused

Eesti teedel juhtub igal aastal üle 1300 liiklusõnnetuse, milles saab vigastada üle 1700 inimese. Aasta jooksul liiklusõnnetustes hukkunute arv on püsinud viimased aastad stabiilsena 80 juures. Üle 85% liiklusavariidest on inimliku eksimuse tagajärg ehk ligi üheksal juhul kümnest on inimene ise süüdi liiklusõnnetusse sattumises. Ligi kolmandik liiklusavariidest leiab aset tööle või töölt koju sõites.

 

Liikluses ohutult osalemiseks tuleb meeles pidada põhitõdesid:

  • Ära mine ise ja ära laste teisi alkoholijoobes rooli
  • Järgi piirkiirust
  • Kinnita autos alati turvavöö
  • Kasuta laste sõidutamiseks vanusele ja suurusele sobilikke turvatoole
  • Väldi juhtimise ajal kõrvalisi tegevusi, näiteks telefoni kasutamist, mis tähelepanu teelt mujale viivad
  • Arvesta kaasliiklejatega
  • Ületa ristmik vaid rohelise tule ajal
  • Veendu sõiduvahendi töökindluses
  • Kasuta alati kiivrit jalgratta või tõukerattaga liigeldes 
  • Ole ettenägelik ning väldi ohtlike olukordade tekkimist
Loe lähemalt, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral.

 

Politsei- ja Piirivalveameti piirkonnapolitseinik Tiia Nilp jagab kuus olulist soovitust, kuidas jalgrattaga liikluses ohutult sõita:

1. Ratas peab olema varustatud tuledega

2. Kanna peas kiivrit

3. Liikluses hoia paremale, tee äärde

4. Keerates paremale või vasakule, anna käega oma sõidusuunast märku

5. Jalakäijatele lähenedes vähenda sõidukiirust

6. Ülekäigurada ületa kas rattalt maha tulles või üle sõites, kuid arvesta, et autojuht siis teed andma ei pea

 

 

Kas teadsid?

Turvavöö võeti esimest korda kasutusele 1949. aastal, kui Ford pakkus võimaliku lisavarustusena 2-punktilist turvavööd.

Standardvarustusena tulid turvavööd kaasa alates 1958. aastast Saabi valitud mudelitel. 3-punktiline turvavöö, mida kasutatakse ka kõikides tänapäevastes autodes, võeti esimest korda kasutusele Volvodes 1959. aastal.

Turvavöö vähendab avarii korral raskete vigastuste ja surmade arvu ligi poole võrra!