Pealehele
Oktoobrist alustas tegevust Regionaalhaigla silmakirurgia keskus aadressil Katusepapi 6 ning seetõttu on silmahaiguste diagnostika- ja ravivõimalused märkimisväärselt laienenud. Regionaalhaigla raviteenuste hulka on lisandunud erinevate silmaoperatsioonide ja sealhulgas haigekassa poolt rahastatavate katarakti operatsioonide võimekus. Keskuse tööd tutvustab silmakirurgia keskuse juht dr Kai Noor.
Regionaalhaigla kirurgiakliiniku keskuste rivi on saanud täienduse. Milliseid silmahaigusi vastavatud silmakirurgia keskuses ravitakse?
Regionaalhaigla silmakirurgia keskus on Eestis silmapaistev sarvkesta haiguste diagnostikas ja ravis, näiteks keratokoonuse diagnostika ja ravi, kuid tegeleme ka kõikide teiste oftalmoloogia valdkondadega, nagu glaukoom, ealine maakuli degeneratsioon, diabeetiline retinopaatia, laste silmahaigused, laugude patoloogiad jm.
Millised on arengu- ja tulevikuplaanid, missuguseid uusi meetodeid hakkab patsientidele pakkuma uus keskus?
Tulevikuvisioon on laiendada võimekust vitreoretinaalkirurgia suunal ja integreerida silmakirurgia keskuse töö traumakeskusega. Meie visioonis pakub Regionaalhaigla silmakliinik oftalmoloogiateenuseid, mis parimal viisil vastaks Eesti inimeste ravivajadusele. Koostöös Haigekassaga soovime vähendada ravijärjekordi meie teeninduspiirkonnas ning täiendavalt keskendume nendele valdkondadele oftalmoloogias, mis seni on ressursipuuduse tõttu vähema tähelepanu osaks saanud.
Mainisite vajalikkust integreerida silmakirurgia keskuse töö traumakeskusega. Regionaalhaigla on Eesti suurimaid traumakeskusi. Milliseid silmaravi võimalusi uus keskus traumade puhul pakkuda saab?
Esialgu traumakeskuse töökorralduses silmatraumade ravis suuri muudatusi ei ole. Silmakirurgia keskuse operatsioonitoad paiknevad aadressil Katusepapi 6, kus on võimalik lahendada üldanesteesiata kirurgilisi silmatraumasid.
Teil on väga pikaajaline praktika silmakirurgia valdkonnas. Kuidas on viimase aastakümnega muutunud silmahaiguste diagnoosimismeetodid, millised uued ravimeetodid ja tehnoloogia on juurde tulnud? Mis teeb selle eriala spetsiifiliseks?
Oftalmoloogia on üks kiiremini arenev meditsiiniharu ennekõike just tehnilise diagnostikavõimekuse suhtes. Silmapõhja ja silma eri piirkondade diagnostilised visualiseerimismeetodid on ajas märkimisväärselt paranenud. Saame hinnata ilma invasiivsete protseduurideta reetina kõiki kihte, kapillaare, närvikiude ja kohati teha seda isegi pea raku tasandil. Silmakirurgia on muutunud aastakümnega patsiendile mugavamaks ja ohutumaks, näiteks kataraktikirurgiat teostatakse aina noorematele inimestele, teinekord ka refraktiivsel ehk prillidest vabanemise eesmärgil. Mida tulevik meile veel toob, on raske ennustada, kuid jääme põnevusega ootama.
REGIONAALHAIGLA SILMAKIRURGIA KESKUS
Silmakirurgia keskuses töötab praegu kuus arsti: silmakirurgid dr Kai Noor, dr Inger Heleen Viikna ja dr Marika Tenusar, laste silmaarst dr Maria Malva, ambulatoorset silmahaiguste ravi teevad dr Aili Madissoon ning dr Kadri Tammeaid.
Regionaalhaiglas on koos uue silmakirurgia keskusega 33 erialakeskust. Erialadevaheline koostöö on kõrgema etapi haigla tugevuseks, mis aitab patsientide tervisemuredele kiiremini lahenduse leida. Kui interdistsiplinaarne on silmakirurgia ja millise valdkonna kolleegidega tuleb koostööd kõige tihedamini ette?
Ennekõike ootame ambulatoorsete konsultatsioonide näol koostööd pea kõigi kliinikutega haiguste diagnostika ja ravi hindamisel, näiteks diabeedipatsientide silmaravi ja skriining, neuroloogiliste patsientide vaateväljade hindamine, reumatoloogiliste patsientide ravimisel uveiidid ja ravi kõrvaltoimed. Muidugi kirjutame vajaduse korral ka oma maja töötajatele prillid ette.
Millised on eelised, liitudes suure kompetentsikeskusega? Multidistsiplinaarne sünergia võimaldab paremat haigete käsitlemist ja põhjalikumat raviteenuse osutamist. Suureks eeliseks on ka Haigekassa teenuste pakkumise võimekus.
Palun tooge näiteid multidistsiplinaarsest sünergiast.
Esimesena meenub hea koostöö neuroloogide, radioloogide, psühhiaatrite ja kõrva-nina-kurguarstidega harvikhaiguse Susac sündroomi diagnoosimisel ja ravi planeerimisel. Taolisi näiteid on veelgi ka teiste erialadega.
Kas keskusesse on oodatud ka lapsed ning millist abi neile pakutakse?
Kindlasti on meie silmakirurgia keskusesse oodatud kõik lapsed. Laste silmaarst dr Maria Malva poole võivad pöörduda silmakontrolliks kõik lapsed. Laste puhul on oluline amblüoopia õigeaegne ravi. Lastele pakume ka suurt prillivalikut, millega saab mugavalt pärast arsti vastuvõttu meie keskuses tutvuda.
Erakorralist abi silmaravi puhul Regionaalhaiglas ei osutata. Millised on erakorralised seisundid ja kuhu nendega tuleb pöörduda?
Erakorraline silmahaiguste valvetuba Tallinnas paikneb Ida-Tallinna Keskhaiglas. Erakorralisteks seisunditeks loetakse silmatraumat, söövitust, järsku nägemisteravuse langust ja võõrkeha silmas. Meie silmakirurgia keskus pakub ambulatoorset vastuvõttu. Silmaarsti vastuvõtule on võimalik aega broneerida Regionaalhaigla registratuuri või digiregistratuuri kaudu. Haiglasisesed statsionaarsete patsientide oftalmoloogilised konsultatsioonid jätkuvad Mustamäe meditsiinilinnakus asuvas silmakabinetis, aga põhiosas paikneb keskus Katusepapi 6.
Kas silmaarstidel on ka mõned naljad või kõnekäänud?
Silmaarstid peavad teinekord endale meelde tuletama, et patsiendi keha ei ole kõigest silma posterioorne osa, ja kõik teavad ju, et „kes vana asja meelde tuletab, sellel...“ ning et vahel ei ole ebamääraste kaebuste põhjuseks silmahaigus, vaid aju astigmatism.
Tekst: Stina Eilsen
Fotod: erakogu
Artikkel on ilmunud Regionaalhaigla ajakirjas 2021, nr 3: https://issuu.com/regionaalhaiglaajakiri/docs/perh_03_2021_pages