Roland Martin Teras: ka lihtsates tingimustes saab arstina palju ära teha

Viimast aastat residentuuris õppiv üldkirurg Roland Martin Teras on Keenias missioonidel käies õppinud, et ka väga lihtsates tingimustes, kus pole uhkeid hooneid ega moodsat aparatuuri, saab arstina väga palju ära teha – tuleb vaid olla leidlik ja ettevõtlik.

Tekst: Marina Lohk

Foto: Shurik Zubra

Esimest korda käis Roland koos oma isa dr Jüri Terasega humanitaarorganisatsiooni Eesti Arstid Aitavad Maailma Keenia missioonil 2016. aastal. Praeguseks on seal käidud välisministeeriumi arengukoostöö programmi toel juba viis korda ja esialgu pole plaanis sellisest vaheldusest igapäevatööle loobuda – teistsugune keskkond, põnevus ja hasart, mis kohapeal saama hakkab, motiveerib ikka ja jälle uuesti minema.

Alguses oli tegu songakirurgia missiooniga, hiljem on sellest kujunenud aga üldkirurgiline missioon, kus tehakse ära kõik, mis ette antakse, sisuliselt kuklast varbani, kuid loomulikult oma erialase kompetentsi piirides. Ortopeedilist kirurgiat näiteks ei pakuta.

 

Mujal maailmas kogetu rikastab

„See on Aafrika kirurgia reaalsus – personali on nii vähe, et see, kes midagi teeb, peab oskama kõike,“ märgib Eestis peamiselt pehme koe ja naha pahaloomuliste kasvajate käsitlemisele keskendunud arst-resident. Ta täpsustab, et kogu Eesti riigist suurema rahvaarvuga maakonnas võib olla vaid kaks-kolm kirurgi.

Keenias on noore arsti jaoks kõige suuremaks üllatuseks osutunud see, kui vähesega seal hakkama saadakse – see on suur kontrast meie säravvalgete haiglatega. „Tingimused on seal meie mõistes algelised. Seinad on ümber, kuid mitte palju muud; uksed on praokil ja aknaklaasid katki, põrandal võib olla vesi, kuid miski pole takistuseks. Instrumente hoiustatakse pappkastides, enne kasutuselevõttu valatakse alkoholiga üle ja asetatakse opilauale,“ kirjeldab Roland.

Ta meenutab, et kui alguses on seegi šokeeriv, kui operatsioonitoas kirurgile kärbes otsaette maandub, siis hiljem teeb see juba nalja ja paneb juhtunust pilti tegema. „Kohalikud ei lase ennast sellistest asjadest häirida,“ lisab ta.

Keenia kogemused ongi õpetanud, et ka piiratud võimalustega saab väga palju ära teha. Roland toob näiteks ka ühe itaallasest infektsioonhaiguste arsti, kelle kirik suunas kunagi Keenia vihmametsas asuvasse kloostrisse abi pakkuma ning kes pidi endale ise selgeks tegema kõik meditsiini distsipliinid – kohalik nõudlus tingis vajaduse hakkama saada nii sünnituste, luumurdude kui ka noavigastustega. Pea 30 aasta jooksul ehitas ta kloostri juurde täiemõõdulise haigla ühiskonna kõige vaesematele.

„Aastate jooksul käis tal Euroopast abiks rohkelt meiesuguseid meeskondi, kes teda aitasid ja ka õpetasid, eurooplaste lahkumise järel oli ta jällegi sealkandis ainus arst,“ räägib Roland. „Kui ma alustasin Keenia missioonidel käimist, üllatusin väga, kui sattusin temaga keisrilõikeid tegema – Eestis ma sellega absoluutselt kokku ei puutu. Oli tõesti imetlusväärne, kui kiiresti ja osavalt ta suutis lapse välja lõigata.“

Rääkides veel Keenias tehtud lõikustest, meenub Rolandile ühe näitena pehme koe kasvaja, mis paiknes patsiendi küünarnuki juures ja oli olnud nii kaua tähelepanuta, et ainus võimalik ravi oli käe amputatsioon. Sellist operatsiooni tuleb Eestis üliharva ette, kuna patsiendid jõuavad arsti juurde varem. Küll aga tuleb meilgi ette jala amputatsioone, kuid seda pigem veresoonte lubjastumise ja sulgumise tõttu.

Lisaks Keenia missioonidele on Roland käinud end erialaselt täiendamas ka mujal maailmas, näiteks laparoskoopilise kirurgia vallas Prantsusmaal Strasbourgis maailmakuulsas IRCAD-i keskuses ning ka Londonis Royal College of Surgeonsi juures. Jaanuaris läheb ta mitmenädalasele täiendusele Floridasse Tampa linna Moffitti Vähikeskusesse, kus keskendub pehme koe kasvajate ravile ja sellealasele teadustööle. Lisaks on ta töötanud ka Soomes üldarstina.

Roland loodab, et aastate jooksul avaneb veel võimalusi maailma avastama minna, seejuures nii arengumaadesse kui ka riikidesse, kus meditsiin on veelgi rohkem arenenud kui meil. Kas tulevikus ootab aga ees töö Eestis või välismaal, on tema sõnul veel lahtine.

 

Vanemate eeskuju motiveerib

Üldkirurgi dr Jüri Terase ja onkodermatoloogi dr Marina Terase pojana tunnistab Roland, et vanematel on kindlasti olnud nii alateadlik kui ka otsesem mõju tema elukutsevalikule, sest juba lapsena käis ta nendega tihti haiglas kaasas. Otsest suunamist tema sõnul siiski ei toimunud. „Pigem oli see asjade loomulik kulg parema alternatiivi puudumisel,“ muigab ta. „Mul oli valik minna ka juurasse, kuid selleks polnud mul väga tugevat kutsumust.“

Aga miks just kirurgia? „Kirurgia on põnev, sest lisaks mõttetööle tuleb ka käsi liigutada. Tudengina leidsin, et kui juba olla arst, siis kirurg,“ ütleb Roland. Ta lisab, et sai varakult isaga operatsioonitoas kaasas käia ja ehkki ka teistel tudengitel on sarnased võimalused tõsise huvi korral olemas, oli temal ligipääs lõikustele pisut lihtsam.

Edukate vanemate jälgedes käia on aga tema sõnul kindlasti motiveeriv. „Tahes-tahtmata võrreldakse sind just nendega, mis loob mingid eeldused, aga samas ka kõrged ootused,“ arutleb noor arst. Samas leiab ta, et on jõudnud juba piisavalt palju teha, et teda vanematest eraldiseisvana käsitleda.

 

Rolandi tähelepanekuid

• Mujal maailmas on kirurgid erialasiseselt väga kitsalt spetsialiseerunud kindlale valdkonnale või organile, mis võimaldab olla kursis uusimate suundade ja tõekspidamistega ning pakkuda seeläbi esmaklassilist ravi. Ka Eestis liigutakse vahelduva eduga selles suunas.

• Mujal maailmas on arsti elukutse sotsiaalmajanduslikul tasemel rohkem väärtustatud. Valdav enamik Eesti arst-residente käib ka Soomes tööl, sest palgavahe on kümnekordne, töö aga sama ja samas on õenduspersonali poolt rohkem abi, kuna õdesid on seal rohkem.

• Erinevalt Eestist peetakse Soomes kinni korrast, et esmatasandi muredega tegeleb perearst ning sobimatu patsient saadetaksegi EMO-st tagasi.

 

CV

Roland Martin Teras

2021 – Tallinna Tehnikaülikool, loodusteaduskond, doktoriõpe

2018 – Tartu Ülikool, üldkirurgia residentuur

2012–2018 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduskond

Teadustöö: 8 publikatsiooni, neist 3 rahvusvahelises koostöös. Teadustöös on keskendunud pehme koe kasvajatele, iseäranis melanoomile.

Üks tähtsamaid teemasid on olnud lümfisõlmedesse metastaseerunud nahamelanoomi ravikäsitluse ja sealse kirurgia rolli muutus. Nii on juurdunud praktika ajatada regionaalsete lümfisõlmede täielikku eemaldamist.

Hobid: korvpall, golf ja reisimine.

 

Regionaalhaigla_Traumakeskus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Artikkel on ilmunud Regionaalhaigla ajakirjas 2023 nr 1: www.regionaalhaigla.ee/et/ajakiri