Pealehele
„Traumakeskus on nagu traumasüsteemi tuksuv süda,“ võrdleb Regionaalhaigla ülemarst ja juhatuse liige dr Peep Talving, kes käivitas äsja Regionaalhaigla traumaravi arendus- ja kvaliteedikomitee (TRAK).
Selleks, et rääkida Põhja-Eesti Regionaalhaigla rollist traumakeskusena, tuleb alustada kaugemalt – riiklikust ja piirkondlikust traumasüsteemist. Kõige lühemalt öeldes on riigi traumasüsteem üle-eestiline oskuste ja institutsioonide kogum. Selle ülesanne on hoolitseda vigastatud haige eest algusest lõpuni – informeerida ühiskonda ja poliitikuid riskidest, teha preventatiivseid ettepanekuid pädevatele isikutele, tagada kõigi võimekustega traumaravi ning arendada raviteekonda vigastuskohast taastusravini ja vigastatu tööle naasmiseni.
Traumasüsteem on märksa laiem kui meditsiiniasutused – ka seadusandlus peab traumasüsteemi toetama. Teisalt tuleb traumakeskustel raporteerida ühiskonnale oma andmeid. Lihtne ja aktuaalne näide nimetatud vajadustest on uued äpi-tõukerattad, mis tegid tänavu Tallinnas jõulise võidukäigu.
„Traumahaiglatesse koguneb teave, et inimesed saavad nende ratastega viga. Risk on, et äpi-tõukerataste kasutus vaid kasvab – rahvas hakkab nendega seiklema nii ööl kui ka päeval, nii kainelt kui ka ebakainelt,“ nendib dr Talving. „Ent Eestis pole hetkel seadusest tulenevat kiivrikohustust, sest meie seadusandluses on säärane tõukeratas jalakäija abivahend. Ei ole ka tänavad kohandatud veel sujuvaks liiklemiseks. Rootsi seadusandluses on äpi-tõukeratas võrdsustatud jalgrattaga, millele kehtivad vastavad seadused – st kiivrinõue – vähemalt alaealistele.“ Traumahaiglast peab kommunikatsiooniahela kaudu liikuma ühiskonda kiire tagasiside – vastloodud traumakomitee koostöös haigla kommunikatsiooniteenistusega saab seda edendada.
Regionaalhaigla kui kompetentsikeskus
Olukorras, kus inimene saab viga traumasüsteemis, käivitub sündmuste ahel, milles traumakeskustel on kandev roll. Taoliste keskuste laitmatut toimimist koges dr Talving USA-s, kus töötas aastaid traumakirurgina Los Angelese suurimas traumakeskuses nimega Los Angeles County + USC Medical Center. Nüüd kasutab ta võõrsil saadud kogemusi, et lihvida Regionaalhaiglast parimat traumakeskust, mis teenindaks nii täiskasvanuid kui ka lapsi Põhja-Eestis koostöös Tallinna Lastehaiglaga. Põhja-Eesti Regionaalhaigla traumakeskuse esmane ülesanne on väga selge: olla valdkonna kompetentsikeskus terves riigis.
Kaaluka ülesande täitmisesse panustab Regionaalhaigla tervikuna, kõigi üksuste ja tugiteenustega. „Kui raskelt vigastatud haige jõuab EMO-sse, peab meil olema multidistsiplinaarne valmidus kõikide vigastuste raviks – ja see valmidus on Regionaalhaiglal olemas,“ kinnitab dr Talving.
Regionaalhaigla traumakomiteel, mis loodi sel sügisel, on võimalus anda suuniseid Regionaalhaigla arengukavasse, et sõnastada tulevikuvajadused optimaalseks traumaraviks: näiteks hübriidoperatsioonitoa vajadus, kus oleks võimalik opereerida ja teha menetlusradioloogiat.
Teabe koondamise koht
Kirjeldagem lähemalt Regionaalhaigla traumaravi arendus- ja kvaliteedikomiteed. Dr Talvingu sõnul on selle üks põhilisi eesmärke edendada traumaravi taristut ja kvaliteeti Regionaalhaiglas ning terves traumaravi teeninduspiirkonnas.
Komitees on esindajad nii kiirabikeskusest, erakorralise meditsiini keskusest, anesteesiakeskusest, erakorralise kirurgia keskusest, ortopeediakeskusest, radioloogiakeskusest, neurokirurgia keskusest ja verepangast. Kaasatud on välisliikmed Tallinna Lastehaiglast, millega Regionaalhaiglat seob tihe koostöö, ning vajaduse korral kutsutakse ka väliseksperte.
Komitee koosolekutel annavad kliiniliste funktsioonide ja toetusfunktsioonide esindajad lühiraporteid oma valdkondadest, kirjeldades traumaravi hetkeseisu Regionaalhaiglas. Võtkem näiteks EMO raport komiteele: see sisaldab, kui palju on traumahaigeid kokku ravitud raporteeritava perioodi jooksul, kui paljud neist juhtumitest lähevad traumaregistrisse, kui palju haigeid vajasid elustavaid operatsioone EMO-s jne. Verepanga raport sisaldaks olemasolevate verekomponentide statistikat, kui palju komponente on väljastatud ja üle kantud traumahaigetele. Kokkuvõtvalt aitab vastne komitee sidustada kiirabiteenust, diagnostikat, erakorralist ravi, teadutööd ja koolitusvajadusi.
Samuti on ootus, et komitee loob võimaluse traumapatsientide tüsistuste aruteluks. „Seda ka raviruumiüleselt,“ lausub dr Talving. „Traumakomitee võimaldab tekitada kvoorumi, kus ühe laua taga kohtuvad mitme haigla meedikud, kes tegelesid sama traumapatsiendiga. Käime üheskoos minuthaaval läbi, mis patsiendiga toimus, ja teeme plaani, mismoodi ajas võita või ravi parandada, kui peaks tekkima uus sarnane olukord.“
Jälgides elulemust
Dr Talving toonitab, et traumasüsteem peaks pidevalt jälgima, kuidas muutub traumahaigete elulemus – kas see paraneb või halveneb, millised on tüsistuste trendid ja kus vigastused toimuvad? „Olin Rootsis Karolinska Ülikooli haigla traumaregistri loomise juures ja nägin, et seal tehti koostööd liiklusametiga – kui näiteks konkreetsel ristmikul toimus korduvalt õnnetusi, sai haigla tõstatada küsimuse, kas selle ristmiku liikluskorraldust ei saaks muuta. Samalaadset tööd tehakse ka Uus-Meremaal. Ma pole maha matnud mõtet, et koostöös häirekeskuse ja maanteeametiga saaks Eestis teha midagi analoogset – see on jällegi traumakomitee üks ülesannetest.“
Ta usub, et Regionaalhaigla traumakomitee tegevus aitab kaasa traumahaigete suremuse jätkuvale langusele. „2013. aasta andmetel tegime suremusalase uuringu, kus vaatlesime raskesti vigastatud patsientide suremust Eestis – see oli toona 21%. Võrdlesin seda Ameerika kirurgide liidu 2006. aastal publitseeritud andmetega – neil oli suremus 14,9%. Järeldasin, et Eesti traumasüsteem pole veel nii hästi lihvitud, samuti puudusid 2013. aastal Eestis veel rahvusvahelised traumakoolitused,“ selgitab dr Talving. „Järgnevate uuringute pealt hakkame nägema, kuidas suremus kukub – arvan, et samade näitajatega haigete puhul on see praegu 11–12%.“
Muidugi on kaasa aidanud tihedad tüsistuste arutelud, punase trauma arutelud, arenev kiirabi, erakorraline meditsiin, kirurgilised tegevused, intensiivravi ja uuenevad seadmed, kuid kindlasti on tähtis roll traumakoolitustel, mis on Regionaalhaiglas olnud aastaid fookuses. Seda teemat saaks teaduslikult uurida ja seda peaks tegema.
Uskudes, et traumakomiteel on vastutus panustada traumasüsteemi pidevasse arengusse, näeb dr Talving võimalust pidevas teadustöös. See vajab trauma andmekogu, mille arendused vajavad traumakomitee sisendeid. Senisest rohkemgi peaks avaldama oma andmeid rahvusvahelistes erialaajakirjades, aga ka vabariiklikus meedias, et viia ringlusesse infot, mis Regionaalhaiglast kogutud.
„Viimase viie aasta jooksul oleme päris palju avaldanud traumaalaseid artikleid ja esindanud meie traumatulemusi üle maailma, kuid peame sellega aktiivselt jätkama,“ toonitab dr Talving. „Sellest ei piisa, et teeme oma haiglas head tööd, kui keegi meist midagi ei tea. Avaldades artikleid rahvusvahelistes erialaajakirjades, levib info nagu kulutuli. Nii paraneb võrgustik traumakeskuste vahel, mis edendab ravi ja teadust.“
Fookus koolitustel
Regionaalhaigla on aastaid tähtsustanud traumakoolitusi. See töö jätkub dr Talvingu kinnitusel ka tulevikus.
„Eesti traumakoolituste programm on Euroopa mastaabis üks parimate valikutega,“ kiidab dr Talving. Eestis pakutavate traumakoolituste mainekas nimekirjas on Advanced Trauma Life Support for Doctors (ATLS), ASSET (Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma), DSTL (Definitive Surgical Trauma Care) ja DATC (Definitive Anaesthetic Trauma Care), ATCN (Advanced Trauma Care for Nurses) ja TEAM (Trauma Evaluation and Management).
„2015. aastal tõime esimesena maale ATLS-koolituse, mille on tänaseks läbinud 294 arsti – neist 261 töötab Eestis,“ lausub dr Talving. Tema ja Eesti ATLS-organisatsioon korraldasid 4.–5. oktoobril Tallinnas ATLS Euroopa Assotsiatsiooni ja Ameerika Kirurgide Liidu ATLS-i XV regiooni aastakonverentsi Eesti Filmimuuseumis.
Lisaks ATLS-i juhtidele, pedagoogidele ja koordinaatoritele Euroopast tuli osalejaid mitmest Aafrika ATLS-i riigist ja ka AKL-i traumajuhid. Nende seas oli Ameerika kirurgide liidu traumakomitee juht dr Eileen Bulger. „Tema on hetkel formaalne traumaliider terves maailmas, kuna AKL on maailma laiapõhjalisem suunaandja trauma alal,“ tunnustab dr Talving. „Meil oli võimalus näidata Euroopale, Aafrika riikidele ja Ameerika traumakomiteele, mismoodi Eestis traumakoolitusi maale tuuakse ja kuidas traumasüsteem siin töötab, et saada kolleegidelt tagasisidet ja kõrvaldada puuduseid.“ Konverentsi programmi oli kirjutatud Regionaalhaigla ühine külastus, et külalised saaks aimu siinsest traumakeskusest.
Artikkel on ilmunud Regionaalhaigla ajakirjas 2019 nr 3: https://issuu.com/regionaalhaiglaajakiri/docs/regionaal_03_2019_pages.